Alaska malamuut on üks vanematest arktilistest kelgukoeratõugudest ning tal on võimas, toekas kehaehitus koos sügava rinnakorvi ja tugeva, hästi lihaselise kerega. Malamuut seisab kartmatult omadel jalgadel ja avaldab oma rühika peahoiakuga valvsust, huvi ja uudishimu, kiirgavate silmadega suursugusust ja suurt liikumisvalmidust. Tema pea on lai. Kõrvad on kolmnurga kujulised ja äratatud tähelepanelikkuse korral püstised. Koon on massiivne ja aheneb vaid veidi tüvest nina suunas. Karvkate on paks, alusvilla kaitsva piisava pikkusega karmi kattekarvaga. Malamuute esineb mitmes värvuses. Tüüpiliseks tunnuseks on peajoonis, mis mütsina pead katab, kusjuures näo-osa jääb kas täiesti valgeks või moodustab laugu ja/või maski kuju. Saba on hästi karvane ja selja kohale kaarduv, see näeb välja nagu lehviv sulepuhmas. Malamuudil peavad olema võimsad luud ja teenistuseks kõlblikud jalad, head käpad, sügav rinnakorv, jõuline õlavööde ja niisamuti peavad tal olema kõik muudki kehalised eeldused, mida ta vajab oma tööga toimetuleku tagamiseks. Tema liikumine peab olema sujuv, harmooniline, väsimatu ja täiesti ökonoomne. Isane malamuut on keskmiselt 63,5 cm kõrge ning kaalub 38 kg, emase kõrgus on umbes 58,5 cm ja kaal 34 kg. Pea on neil lai ja sügav, silmad mandlikujulised ja pruunid (mitte kunagi sinised!), rind on sügav ja tugev. Karvkate koosneb kattekarvast ning alusvillast, saba on selja kohale kaardunud, rikkaliku karvkattega ning sulepuhma sarnane. Kunagi ei tohi saba olla seljal rõngas. Levinuimad värvused on helehallist kuni mustani kõikides nende vahepealsetes varjundites ja soobel, kaasa arvatud selle punasena näiv varjund. Ainsaks lubatud ühetooniliseks värvuseks on puhasvalge.

Alaska malamuudid on väga aktiivsed ning nad soovivad kaasa lüüa pere kõikides tegemistes. Nad on äärmiselt inimsõbralikud, ka lastega saavad nad suurepäraselt läbi. Võõraste suhtes on nad väga sõbralikud ning tõttavad külalistele alati saba liputades vastu, seetõttu ei sobi nad valvekoeraks. Alaska malamuut on kiinduv, sõbralik koer, mitte "ühemehe-koer". Ta on truu, andunud seltsiline, isegi vallatu, kui teda selleks ärgitada. Täiskasvanuna avaldab ta aga ennekõike muljet oma väärikusega. Enamasti ei soovitata neid esimeseks koeraks, sest noorpälves tehtud vigu on hiljem raske parandada. Neis võib olla veidi raske koolitada nende kangekaelsuse tõttu. Samuti hakkab neil kiiresti igav, kui nad peavad õpitud asju mitmeid kordi järjest kordama. Tihti omanikud kutsikate armsa välimuse tõttu lubavad neile liiga palju, unustades, et väkesest kutsikast kasvab suur ja tugev koer. Kutsikat võttes tuleb kohe alguses paika panna kindlad piirid. Mis pole lubatud täiskavanud koertele, seda ei tohi lubada ka kutsikale. Malamuudid on vaiksed koerad, kes äärmiselt harva hauguvad. Oma arvamust avaldavad nad vaikse ulgumise, "woo, woo, woo" häälitsustega.

Malamuudid vahetavad karva kaks korda aastas. Sellel ajal vahetub vana aluskarv uue vastu. Keskimselt kestab karvavahetus 3 nädalat. Sellel ajal tuleb koera tihti pesta ja harjata. Muul ajal pole tihe pesemine vajalik. Malamuudid hoiavad ennast ise väga puhtana. Soojas kliimas võib karvavahetus kesta aastaringselt. Sooja päikese eest tuleks oma koerale pakkuda varju ning alati peab olema värske, jahe vesi saadaval. Paljudele malamuutidele meeldib soojal suvepäeval ennast vees märjaks kasta. Alaska malamuudid pole korteris pidamiseks sobivad. Neid on kõige parem pidada suures kõrges aias, kust nad välja ei pääse. Malamuutidele meeldib aias auke kaevata, seega peab aed, kus nad elavad, olema osaliselt maa all, et nad välja ei pääseks. Arktilise koeratõuna meeldib malamuutidele olla väljas peaaegu iga ilmaga, kuid siiski peaks neil olema kuut, kust nad soovi korral varju saavad otsida. Kuut võiks olla lameda katusega, kuna enemasti meeldib malamuutidele seal peal lamada ning ümbrust jälgida. Kindlasti ei tohiks malamuute välja "unustada", neid tuleks kaasata pere tegemistesse ja vajalikud on ka pikad jalutuskäigud. Meeles peab pidama, et tegemist on töökoeraga, kes naudib tegevust. Alaska malamuudid on aretatud kelku vedama, kuid lisaks kelgu vedamisele harrastatakse nedega veel erinevaid koeraspordi alasid. Sobib nii kuulekuskoolitus kui ka agility, kuid eelkõige kelgu-, suusa-, rattavedu ja pikad matkad.