ALASKA MALAMUUT
PÄRITOLU: : USA
KASUTUS: Kelgukoer
ÜLDMULJE :
Alaska malamuut on üks vanematest arktilistest
kelgukoeratõugudest ning tal on võimas, toekas
kehaehitus koos sügava rinnakorvi ja tugeva, hästi
lihaselise kerega. Malamuut seisab kartmatult omadel
jalgadel ja avaldab oma rühika peahoiakuga ning valvsust,
huvi ja uudishimu kiirgavate silmadega suursugusust ja
suurt liikumisvalmidust. Tema pea on lai. Kõrvad on
kolmnurga kujulised ja äratatud tähelepanelikkuse korral
püstised. Koon on massiivne ja aheneb vaid veidi tüvest
nina suunas. See pole ei terav ega pikk, samuti ka mitte
lühike ega paks. Karvkate on paks, alusvilla kaitsva
piisava pikkusega karmi kattekarvaga. Malamuute esineb
mitmes värvuses. Tüüpiliseks tunnuseks on peajoonis, mis
mütsina pead katab, kusjuures näo-osa jääb kas täiesti
valgeks või moodustab laugu ja/või maski kuju. Saba on
hästi karvane ja selja kohale kaarduv; see näeb välja nagu
lehviv sulepuhmas. Malamuudil peavad olema võimsad
luud ja teenistuseks kõlblikud jalad, head käpad, sügav
rinnakorv, jõuline õlavööde ja niisamuti peavad tal olema
kõik muudki kehalised eeldused, milliseid ta vajab oma
tööga toimetuleku tagamiseks. Tema liikumine peab
olema sujuv, harmooniline, väsimatu ja täiesti ökonoomne.
Teda ei ole aretatud kelgurakendite võiduajamisteks.
Malamuut on jõule ja vastupidavusele suunatud
kehaehitusega ning raske veana tuleb käsitleda igasugust
tunnust, kaasa arvatud iseloom, mis neid piirab.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Rinnakorvi sügavaim punkt asetseb vahetult esijalgade
taga ja umbes turjakõrguse poolel kõrgusel. Kerepikkus,
mõõdetuna õlanukist istmikunukini, on suurem
turjakõrgusest.
KÄITUMINE / ISELOOM:
Alaska malamuut on kiinduv, sõbralik koer, mitte "ühemehe-
koer" . Ta on truu, andunud seltsiline, isegi vallatu,
kui teda selleks ärgitada; täiskasvanuna avaldab ta aga
ennekõike muljet oma väärikusega.
PEA:
Lai ja sügav, mitte jämedakoeline ega vormitu; suuruselt
sobivas proportsioonis kogu koera suurusega. Ilme on
malbe ja armastusväärsust kiirgav.
PEAPIIRKOND:
Kolju: Kõrvade vahelt lai ja mõõdukalt kaardunud ning
silmade suunas ühtlaselt ahenev; lauba ülaosast
lamedaks jäädes ja kerge kaarega põskedele üle minnes.
Silmade vahel on kerge laubavagu. Kolju ja näopiirkonna
ülajoonte ühinemiskoht on tasapinna suhtes kergelt
allapoole vajunud.
Üleminek laubalt koonule: madal.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel: Kõikide värvuste korral, peale punase, on
ninapeegel, mokad ja silmalaugude servad musta
pigmendiga. Punastel koertel on lubatud pruun
pigmentatsioon. Vastuvõetav on ka heledama vöödina
väljenduv "talvenina".
Koon: Suur ja peapiirkonnaga sobivas proportsioonis;
tüvest nina suunas nii laiuselt kui sügavuselt veidi ahenev.
Mokad: Tihedalt liibuvad.
Lõuad / hambad: Suurte hammastega laiad lõuad.
Kääritaoline hambumus. Üle- ja alahambumus on viga.
Põsed: Üsna lamedad.
Silmad: Viltuse asetusega, pruunid, mandlikujulised ja
keskmise suurusega. Sinised silmad on
diskvalifitseerivaks veaks.
Kõrvad : Keskmise suurusega, kuid pea suurusega
võrreldes väikesed. Neil on veidi ümardunud tipuga
kolmnurga kuju. Nad on teineteisest üsna kaugel,
asetsedes välisservadega kolju tagaserva laiuselt ja
silmade välisnurkadega samal kõrgusel, erksalt püstiste
kõrvade korral veidi laiali suundudes. Püstised kõrvad on
veidi ettesuunas kaldu, kuid koera töötades on kõrvad
sageli vastu pead volditud. Kõrge asetusega kõrvad on
viga.
KAEL: Tugev ja mõõdukalt kaarduv.
KERE: Kompaktne kehaehitus, kuid seejuures ei tohi
nimmepiirkond liiga lühike olla. Kere ei tohi olla ülemäära
raskepärane, luustiku tugevus on vastavuses keha
suurusega.
Selg: Sirge joonega ja puusade suunas kergelt laskuv.
Nimme (lanne): Tugev ja hästi lihaseline. Pikk
nimmepiirkond, mis selja nõrgemaks teeb, on viga.
Rindkere: Hästi arenenud.
SABA:
Lülisamba pikendusena üsna kõrge asetusega. Kui koer ei
tööta, hoidub saba selja kohal kaardunult. Saba ei tohi
tihkelt seljale liibuda ega seljal rõngasse keerduda ega
olla ka rebase moodi lühikese karvaga. Malamuudi saba
on rikkaliku karvaga kaetud ja sulepuhma sarnane.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:
Esijalad on tugevaluulised ja hästi lihaselised; eestvaates
kuni kämmaldeni alla sirged.
õlad: Üsna kaldus asetusega.
Kämblad: Lühikesed ja tugevad, küljelt vaadates veidi
kaldus asetusega.
TAGAJÄSEMED:
Laiad. Tagant vaadates seisavad ja liiguvad tagajalad
samal joonel esijalgadega, mitte liiga kitsalt ega liiga laialt.
Tagajalgade lisavarbad on ebasoovitavad ja tuleb vahetult
peale kutsika sündimist eemaldada.
Reied: Väga hea lihastikuga.
Kannaliigesed: Mõõdukalt nurgitunud, madala asetusega.
KäPAD:
Sarnased "lumelaudadele", tugevad ja paksud,
hästipolsterdatud padjanditega, kompaktsetena mõjuvad.
Käpad on suured; varbad on kokku surutud ja on hästi
kaarduvad. Varvaste vahel kasvavad kaitsevad karvad.
Käpapadjandid on paksud ja vastupidavad, küüned on
lühikesed ja kõvad.
LIIKUMINE:
Malamuudi liikumine on sujuv, harmooniline ja jõuline. Ta
on oma suuruse ja kehaehituse kohta küllalt väle. Küljelt
vaadates näib, nagu kanduks tugev tagajala tõukejõud
hästi lihastunud nimmepiirkonna kaudu esijalgadele üle,
ning seega teiseneb tõuge ühtlaseks, ulatuslikuks
esisammuks. Nii eest kui tagant vaadates liiguvad jalad
edasi sirgjooneliselt, mitte liiga kitsalt ega ka liiga laialt.
Kiire traavi korral läheneb jäljerida kere mõttelisele
pikiteljele. Toretsev käik või mistahes selline liikumisviis,
mis pole absoluutselt energiasäästlik ja väsimatu, on
hinnet alandav.
KARVKATE:
KARV: Malamuudil on paks, tihe – mingil juhul mitte pikk
ega pehme – kattekarv. Alusvill on tihe, pikkusega umbes
2,5 kuni 5 cm (1 kuni 2 tolli), õline ja villav. Kattekarva
pikkus on, sarnaselt alusvillaga, varieeruv. See on
suhteliselt lühikesest kuni poolpikani kere külgedel, samas
kui kaelal, turjal, üle selja ja laudja kulgevalt, reite
tagakülgedel ja kohevas sabas on karv pikem.
Suvekuudel on malamuutide karvastik tavaliselt lühike ja
vähema paksusega. Malamuuti tuleb esitada loomulikus
karvkattes. Trimming ei ole lubatud, välja arvatud käpad,
kui neile sellega selgemaid kontuure antakse.
VÄRVUS: Levinuimad värvused on helehallist kuni
mustani kõikides nende vahepealsetes varjundites ja
soobel, kaasa arvatud selle punasena näiv varjund.
Lubatud on värvikombinatsioonid alusvillas, peajoonis
ning alakeha valgete alade üleminekud tumedamaks
kerevärvuseks. Ainsaks lubatud ühetooniliseks värvuseks
on puhasvalge. Valge peab olema valdavaks värviks
alakehal, jalgade osas, käppadel ja osaks näojoonises.
Valge lauk otsmikul ja/või valge kaelus või laik kuklal on
atraktiivsed ja lubatud. Malamuutide kerel on manteljoonis;
katkendlik värv kere mistahes osas ja ebakorrapärased
laigud kerel on ebasoovitavad.
SUURUS ja KEHAKAAL:
Selle tõu jaoks on olemas loomulikud suurusepiirid.
Soovituslikud parameetrid on isastel: turjakõrgus 63,5 cm (25 tolli) kehakaalu 38 kg (85
naela) juures;
emastel: turjakõrgus 58,5 cm (23 tolli) kehakaalu 34 kg (75
naela) juures.
Suurusele ei tohi aga anda tüübist, proportsioonidest,
liikumisest ja teistest funktsionaalset tähtsust omavatest
tunnustest suuremat kaalu. Hindamisel kahe võrdväärse
tüübi, proportsioonide ja liikumisega koera hindamisel
tuleb kasvu võrrelda alles viimasena ja eelistus anda
soovitavale töökoera suurusega koerale.
OLULINE KOKKUVÕTE:
Alaska malamuudi hindamisel tuleb kõige olulisema
prioriteedina arvesse võtta tema võimekust toime tulla
rakendikoerana rasketes arktilistes oludes. Koera
näitusehinne peab sõltuma sellest, kui palju konkreetne
koer erineb ideaal-malamuudi kirjeldusest standardis ja
kuivõrd tema vead mõjutavad koera tegelikku töövõimet.
Malamuudi jalad peavad välja paistma harjumuspärasest
tugevamad ja erakordselt teguvõimsat tõuget
võimaldavad. Igasugust töövõimet nõrgendavana
tunduvat viga esi- või tagajalgade või käppade ehituses,
samuti jalgade seisudes ja liikumisviisis, tuleb võtta raske
veana. Sellisteks vigadeks on näiteks lamedad käpad,
kooskandsus, nõrgad kämblad, püstised õlad, puudulikud
nurgad, jäik liikumine (või igasugune muu liikumisviis, mis
pole harmooniline, jõuline ja sujuv), jõuetus, ebapiisav
kehamass, raskepärasus, puudulik luustiku tugevus ja
ebaproportsionaalne üldmulje.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eelpool nimetatud punktidest tuleb
lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde
ulatusest.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Sinised silmad.
Märkus: Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt
arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
|
